Umbes kuu aega tagasi ilmus LP-s mu lugu peedist, mille juurde tegin peedipesto, röstitud peetide ja peedi-šokolaadimuffinite retseptid. Nii toidud kui ka artiklid valmisin juba septembri alguses, kui sai veel igahommikuste turulkäikudega päeva alustada ning mil lettidel olid veel krõmpsud ja maitsvad väiksemat sorti viljad, mitte talvised pehmed isendid. Praeguseks muidugi on see aeg kahjuks juba möödas, aga poodidest õnneks saab veel üsna kobedaid peete. :)
Peedis on rohkem suhkruid kui näiteks porgandis ning see sobib oma loodusliku magususe tõttu suurepäraselt kookidesse, sellest saab valmistada komme ja krõpse. Keetmise asemel soovitan peeti hoopis ahjus küpsetada, sest nii säilib peedile iseloomulik maitse ja ilus värv kõige paremini. Blogis on mul olemas juba üks peedipesto retsept, kuid ka mitu peedikoogi retsepti (mandlijahuga, šokolaadiglasuuriga ja brownie), samuti erinevaid suppe, salateid ja ahjupeete ning ka üks peedirisoto ning pirukas rukkijahust põhja ja mozzarella'ga.
Peet on eriliselt suure biokeemilise väärtusega: mineraalainetest on selles rikkalikult väävli-, kaaliumi- ja magneesiumiühendeid; mikroelementidest rauda, joodi, tsinki, mangaani ja koobaltit. Vitamiinidest sisaldab peet rohkelt B-rühma vitamiine (eriti foolhapet) ja C-vitamiini (askorbiinhapet). Ilusas punases viljas leidub rohkelt beetakaroteeni, mis ainevahetuse käigus A-vitamiiniks muutub. Kusjuures, punane värvus on tingitud pigment antotsüaanist, mida leidub nii juurikas kui ka lehtedes. Eriti tekib antotsüaani sügiseste jahedate ilmadega; soojade vihmaste ilmadega kasvanud juurvili on seest heledam.
Peedil on tugevad antitoksilised ehk mürkaineid kõrvaldavad omadused, kuid vili on suurepärane organismi puhastaja ka selles leiduvate kiudainete tõttu, mis läbivad organismi muutumatuina, pannes soolestiku korralikult tööle. Samuti aitavad kiudained veresuhkru taset aeglaselt tõsta ja tasakaalustada energiataset, mis omakorda hoiab kauem täiskõhutunnet ja vähendab magusaisu. Punases aedviljas on olemas betaiin - biokeemiline ühend, mis mõjub temast moodustuva koliini kaudu hästi maksa- ja närvirakkude ainevahetusele. Betaiinil arvatakse olevat positiivne mõju põletikulistele protsessidele inimeste organismis, mis teeb peedist suurepärase loodusliku põletikuvastase vahendi ja immuunsüsteemi tugevdaja.
Selles viljas sisalduv looduslik suhkur ja raud parandavad koosmõjus mälu ja kontsentratsioonivõimet. Samuti ergutavad need vereringet, mistõttu peeti on eriti soovitatav süüa just südamehaiguste, veresoonte lupjumise ja kõrge vererõhu all kannatajatel.
Eriliselt tervistav toit on riivitud toores peet ja peedimahl, kuna soodustavad vereloomet ning virgutavad mao, soolestiku ja maksa tegevust. Selles on orgaanilisi happeid ja temas sisalduvad orgaanilised soolad neutraliseerivad seedimisel tekkivaid happeid.
Pole siis ime, et koos spinatiga maltsaliste sugukonda kuuluva hariliku peedi ühte teisendit - lehtpeeti - kasvatati algselt (u 4000 a tagasi) just ravimtaimena. Isegi Vana-Kreekas tunti lehtpeeti 5. sajandil enne Kristust veel ravimtaimena, alles hiljem köögiviljana. Ülejäänud kolm peediteisendit ehk söögi-, sööda- ja suhkrupeet on juba hilisema tekkega. Kui ristisõdade ajal väikese juurikaga peet ida poolt Euroopasse toodi, siis leidis taim algselt koha hoopis iluaias. Keskajal olevat peediga ravitud mitmeid erinevaid haigusi, eriti aga seedimise ja verega seotuid. Peeti soovitati süüa koos küüslauguga, et viimasest tekkivat ebameeldivat hingeõhku nullida.
Tavaliselt kasutan pesto valmistamisel extra virgin oliiviõli, kuid selle suve uus suurepärane avastus on Kaarli talu külmpress sinepiõli, mis annab toitudele veelgi mõnusama meki. Parmesani asemel võib aga kasutada oluliselt odavamat kodumaist Forte juustu, mis headuselt sugugi välismaisele juustule alla ei jää. Olen lisanud pestosse seedermänniseemneid, kuid võid need vabalt need asendada kõrvitsa- või piiniaseemnetega, samuti mandlite või röstitud sarapuupähklitega.
Peedipesto
200 g keedetud või ahjus küpsetatud peeti
1 suur küüslauguküüs
50 g parmesani vm tugevamaitselist juustu (nt Forte)
2 sl extra virgin oliivi- või sinepiõli
suur peotäis kergelt röstitud piinia- või seedermänni seemneid
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
2 sl sidrunimahla
Tükelda peet, küüslauguküüs ja juust ning aseta koos õli ja piinia- või seedermänniseemnetega blenderissse või köögikombaini. Töötle ühtlaseks. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Naudi suupistena või määrdena röstitud rukkileival või näkileibadega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar