Schwarzwaldi kirsitort ehk kirssidega Mustmetsa kook

Saksamaalt pärit kuulus hõrk kook kannab seal riigis nimetust "Schwarzwälder Kirchtorte", mis tähendab otsetõlkes Mustmetsa kirsitorti. Selles on kirsimahla või -likööriga immutatud tummised biskviidid vaheldumisi õhulise vahukoore ja hapukate kirssidega, kaunistuseks või glasuuriks tume šokolaad. Pole ime, et maius on saanud kuulsaks üle maailma, sest see on mahlane ja maitserikas, kirsid andmas ideaalse maitsenüansi. Ilus vaadata ka :) 

Esmakordselt 1934. aastal kirjalikult mainitud tordi autorsus on pisut segane, sest seda au tahaks endale võtta ilmselt iga kondiiter. Üheks võimalikuks hõrgu küpsetise loojaks võib olla Josef Keller, teisena potentsiaalse kandidaadina on nimetatud Erwin Hildenbrandi, kuid mõlemaid magusameistreid seostatakse Schwarzwaldi piirkonnaga, mis on kuulus oma kirsipuude poolest. Kuna aga kahe kondiitri versioonid praegusest kuulsast koogist olid piisavalt erinevad, siis võib ilmselt öelda, et oma mõju koogi kujunemisele oli mõlemal mehel. 

Mustmetsa kook pole praegu populaarne mitte ainult Saksamaal ning selle naaberriikidest Austrias ja Šveitšis, vaid seda küpsetatakse üle kogu maailma. Pärst teist maailmasõda tuntuks saanud kooki leiab paljudest kondiitripoodidest ja kohvikutest ning sellest on tuhandeid versioone. Üks võimalik variant, kuidas seda hõrku maiust valmistada, on nüüd siin :)

Koogi võid juba eelmisel päeval valmis teha, kuid võid ka ainult biskviidid päev varem valmis küpsetada ja tordi kokku panna vaid mõni tund enne peoõhtut. Oluline on, et sellel kihilisel biskviittordil oleks paar tundi aega taheneda ja maisteid koguda. 

Suvisel ajal saaks seda kaunistada värskete kirssidega, talvisel ajal aga saab ka ilma hakkama, sest kompoti- ja sügavkülmutatud kirsid ei näe kuigivõrd head välja. 

Kirsikompotid on reeglina 600-700 grammise brutokaaluga ja pärast kirsside vedelikust nõrutamist saab täpselt koogi jaoks paraja koguse. Võid soovi korral moosi juurde lisada, kui tundub, et kirsitäidist jääb väheks.

Gluteenivaba koogi jaoks võid asendada nisujahu riisijahuga. Sel juhul lisa tainasse ka 2 tl küpsetuspulbrit. 

Põhjad:

180 g võid

80 g tumedat šokolaadi

300 g jahu

350 g suhkrut

30 g magustamata ehk natrusaalset kakaopulbrit

1 tl soodat

0,25 tl soola

2 muna

200 g keefiri või maistestamata jogurtit

Tükelda või ja šokolaad, aseta kastrulisse ja lase madalal kuumusel aeg-ajalt segades aeglaselt sulada. Sega ühtlaseks.

Sega sõelutud jahu suhkru, kakao, sooda ja soolaga. Teises kausis vispelda munad keefiri või jogurtiga ühtlaseks. Lisa nii sulatatud või-šokolaadisegu kui ka muna-keefirimass jahule, lisa 1 dl keeva vett ja sega ühtlaseks tainaks. 

Jaga tainas kolme 20-21 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi vahel, mille põhjas on küpsetuspaber ning mille ääred on eelnevalt korralikult võiga määritud ja jahuga üle puistatud. 

Küpseta 180-kraadises ahjus 25 minutit (vajadusel mõni minut kauem). Juhul, kui kasutad pöördõhu režiimi, keera ahju temperatuur 160 kraadi peale ja tõsta pärast 20 minutit küpsetamist vorme erinevatel tasapindadel ringi. Küpsuse kontrollimiseks võid kasutada vana head tikku - kui koogi sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja, on kook valmis. 

Lase ahjust välja võetud biskviitidel u 15 minutit taheneda, eemalda siis vormist ja jäta restile jahtuma. 

Kreem ja immutus:

350-400 g kivideta kompotikirsse 

4 sl kirsilikööri või -mahla

100-150 g kirsimoosi

120 g tumedat šokolaadi

5 dl vahukoort

3 sl tuhksuhkrut

Kui koogipõhjad on täielikult jahtunud, saad koogi kokku panna. 

Nõruta kirsid korralikult, kuid jäta neli supilusikatäit vedelikku alles. Sega see vedelik kas kirsilikööri või -mahlaga. Kirsid sega aga moosiga läbi. 

Soojenda 2 dl vahukoort potis (lase peaaegu keema tõusta). Haki šokolaad peeneks, aseta kaussi, vala peale kuum vahukoor ja sega ühtlaseks. Lase segul veidi taheneda, kuni see pole enam liialt vedel, vaid hakkab paksenema. 

Vahusta ülejäänud vahukoor tuhksuhkruga tugevaks vahuks. Aseta üks biskviit alusele. Tee sellesse tikuga mõned augud ja immuta neid kirsimahla seguga. Määri peale pool vahustatud vahukoorest ja sellele laota omakorda pool kirsisegu. Korda sama teise koogipõhjaga. Viimane biskviit immuta järelejäänud mahla-likööriseguga ja kata šokolaadiga. Hea oleks, kui tort saaks enne lahtilõikamist paar tundi külmas taheneda ja maitsestuda. 

• 

  
  

  Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin

Imehead "hakkliha pirukad", milles pole hakkliha

Pean ütlema ausalt, et kuigi need hakitud kuivatatud puuviljadest täidisega koogikesed (mince pies) on mulle juba ammu tuttavad Briti köögist, siis ei tulnud mul mitte kunagi pähe neid proovida, sest need ei tundunud üldse ahvatlevad. Ma siiralt arvasin, et need ei meeldi mulle :D Kui aga seda maiust esmakordselt küpsetasin, sain aru, et need on tõeliselt head - aromaatse ja maitserikka pehme sisu ning krõbeda tainakihiga koogikesed sulasid suus! Ilmselt inimene, kes pole kuivatatud puuviljade fänn, suhtuks neisse teisiti, kuid mulle need meeldivad kohe väga:)

Inglastel on üldse mitmeid maitsvaid traditsioonilisi jõulutoite. Lisaks meilgi juba aastaid populaarsele mitu kuud varem valmis tehtud ja alkoholiga immutatud puuviljakeeksile, leiab pühade ajal laualt selliseid huvitavaid roogasid nagu põrsakesed tekkide sees ehk peekonisse mässitud sealihavorstikesed (Bigs in Blankets), klassikaline Briti aurutatud jõulupuding, mis serveerimisel kange alkoholiga üle valatakse ja süüdatakse. Loomulikult ka rostbiif või täidsetud kalkun või hani, jõhvikakaste, Yorkshire pudingud, punane kapsas ja röstitud pastinaagid või kartulid või hoopis puder neist köögiviljadest.

Lisaks klassikalisele rikkalikule kuivatatud puuviljadest pakatavale keeksile on ka puding Eestis paljude jõululaudale jõudnud. Kuigi ka selles on ohtralt kuivatatud puuvilju ja vürtse nagu kaneel, ingver, muskaatpähkel ja nelk, on see küpsetamise asemel aurutatud. Serveerimisel valatakse puding brändikastme või -võiga üle ja süüdatakse põlema. Vanasati oli pudingus ka hõbemünt, mis tõi õnne sellele, kelle taldrikule see sattus. Ka pudingu võib sarnaselt keeksile juba suisa aastakese ette valmis teha, et see saaks mõnusalt laagerduda ja maitseid koguda, ning "ainult" kuus nädalat tagasi küpsetatud keeksi või valmistatud pudingut peetakse veel liiga värskeks. Kuigi maitserikas ja hõrk, on pudingu valmistamine veidi keerulisem, sest vaja on nii kaussi kui ka resti, et seda veega pooleldi täidetud potis aurutada. Ajalooliselt oli pudingus 13 koostisosa, mis sümboliseerivad Jeesust ja tema jüngreid.

Vimane pühapäev enne esimest adventi on brittidel "Stir Up Sunday", mis on viimane hetk neile, kel veel jõulukeeks või -puding tegemata. Ajalooliselt on see aga olnud lihtsalt religioosne meeldetuletus kirikuskäijatele, et neid jõulupühadeks ette valmistada. 

Hakketäidisega pirukad

Mince(meat) pies ehk inglise magusa puuviljatäidisega koogikesed on kergelt vürtsika ja aromaatse sisuga  pirukad, mis brittide traditsioonilisele jõululaule kuuluvad ja mida süüakse enamasti just pühade ajal. Huvitav on nende puuviljaste küpsetiste puhul see, et neid serveeritakse Inglismaal koos juustuga, milleks enamasti on Cheddar, või juustuvaliku juurde. Meie jaoks on need pigem aga magustoit, mis sobib ühtviisi hästi nii pidusöögi järgselt dessertveiniga nautimiseks kui ka hommikuse kohvi või hoopis soojendava tee kõrvale. 

Mincemeat on rikkalik pirukatäidis kuivatatud puuviljadest ja marjadest, soojendavatest vürtsidest, suhkrust, alkoholist ja pähklitest, milles traditsiooniliselt leidus ka rasva, pekki või liha. Nimi pärineb 15. sajandi Inglismaalt, mil selle roa idee oligi säilitada hakitud liha suhkru ja alkoholiga, vahel lisati ka äädikat. Seda "hakkliha" saab kasutatakse lisaks "hakklihapirukatele" mitmete erinevate toitude valmistamisel. Hetkel on levinud peamiselt pisikesed pirukad, kuid algselt oli tegemist ühe suure küpsetisega, mida samuti valmistati jõulude ajal. 

Kui hakkad neid küpsetama, siis arvesta paari asjaga. Esiteks ei tohiks tainast rullida liiga õhukeseks, sest täidis on raske, kuid ka mitte üle 0,5 cm paksuks, sest muidu jäävad need maiused liiga kuivad. Täidist ei tasu pirukatesse kuhjaga laduda, vaid pigem võib tuleb jätta veidi ruumi, sest küpsemise ajal see kergelt mullitab ja läheb muidu üle piruka ääre. Taina valmistamisel võid poole või kogusest asendada searasvaga, et saada algupärasemat ja krõbedamat tulemust. Kuivatatud puuviljad (nt aprikoosid, datlid, viigimarjad, ploomid) haki väiksemaks; rosinad, jõhvikad, goji-marjad jmt võivad terveks jääda. Kui kasutad küpsetamisel tsitruse koort, siis vali poes mahedad viljad. 

Kui kõik tainajäägid kokku kogud, uuesti lahti rullid ja ära kasutad, siis jääb tainast 24 vormi puhul pigem üle. Täidis aga kulub kõik ilusti ära.

Tainas:

450 g jahu

0,5 tl soola

1 sl suhkrut

280 g külma võid

poole apelsini peenelt riivitud koor ja 4 sl apelsinimahla

Aseta sõelutud jahu, sool ja suhkur köögikombaini. Lõika või kuubikuteks, lisa köögikombaini ja töötle saiapuru laadseks seguks. Lisa apelsini koor ja töötle veel mõni sekund. Köögikombaini asemel võid taina valmistada ka näppudega pudistades või noaga hakkides. 

Lisa apelsini mahl ja 1-2 sl jääkülma vett ning töötle tainas palliks kas köögikombainis või kätega mätsides. Tõsta tainas jahusele pinnale ja töötle kätega ühtlaseks. Keera kolmandik tainast kilesse ja aseta külmkappi. Ülejäänud tainas rulli jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks. 

Määri muffinivormid võiga ja puista üle jahuga. Tee u 8 cm läbimõõdga ümmarguse (piparkoogi)vormiga 24 ratast ja aseta need muffinivormidesse. Lõika noaga ääred ühtlaseks. Ülejäänud tainast, mis oli külmkapis, tee tähekujuliste vormidega 24 tähekest. 

Täidis:

2 apelsini peenelt riivitud koor ja mahl

250 g riivitud õuna (see on puhastatud ja koritud õunte kaal)

70 g võid

1 dl brändit, konjakit, rummi või calvados'd

500 g kuivatatud puuvilju või marju

1 tl jahvatatud kaneeli

1,5 tl piparkoogimaitseainet

0,25 tl riivitud muskaatpähklit

140 g pruuni pehmet suhkrut 

100 g sarapuupähkleid või mandleid

Aseta tsitruse koor ja mahl koos õunaga potti ja sega läbi. Lisa tükeldatud või, alkohol, hakitud kuivatatud puuviljad ja vürtsid. Küpseta madalal kuumusel tihedalt segades u 45 minutit, kuni õun on lagunenud, kuivatatud puuviljad on paisunud ja vedelik kadunud. Kui vedelikku jääb juba küpsemise ajal liiga väheks, siis võid veidi apelsini- või õunamahla lisada, et segu põhja ei kõrbeks.

Lase segul täielikult jahtuda, seejärel sega hulka suhkur ja peeneks hakitud pähklid või mandlid. 

Jaota täidis vormide vahel ära. Täidis ei peaks olema vormi sees päris ääreni, vaid u 0,5 cm ülevalt peaks olema vaba, siis ei lähe see küpsemise ajal üle ääre. Aseta igasse vormi täidise peale tainast täheke. Hoia muffinivorme enne küpsetamist u 20 minutit külmkapis vm jahedas kohas.

Peale:

1 muna

tuhksuhkrut

Määri pirukad pealt lahti klopitud ja 1 sl veega läbi segatud munaga. Küpseta neid 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni pirukad on pealt ja äärtest kuldpruunid. 

Lase pirukatel pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Serveeri kohe soojalt või jahtunult, sõelu peale tuhksuhkrut.

Suus sulav šokolaadivaht

See on üks tummine šokolaadivaht, mida on kerge valmistada ja mis reeglina meeldib ka neile, kes pole suuremad magusasõbrad, kuid samas armastavad sellega maiustada ka maiasmokad, lastest rääkimata :) Nii et minu arvates sobib see isadepäevaks suurepäraselt. Ja mitte ainult sellepärast, et see on suus sulav ja nö kõigi lemmik, vaid ka seetõttu, et seda on lihtne valmistada ja siin on mega vähe koostisosi. Enam eriti kergem ei saa üks šokolaadi-mousse olla ;-)

Et selle hõrgu desserdi valmistamine veelgi lihtsam oleks, kirjutasin mõned asjad rohkem ja täpsemalt lahti :)

* Munad peaksid olema värsked ja kvaliteetsed, võimaluse korral kasuta vabalt peetavate kanade mune. Munakollaseid ja valgeid on kergem eraldada, kui need on külmkapikülmad. 

* Sulatatud šokolaad sega koheselt pärast sulatamist munakollastega. Kollaseid eelnevalt lahti kloppida ega vahustada pole vaja. Kui segad šokolaadi kollastega, siis tegutse kiirelt, et šokolaad ei taheneks ega tükke ei jääks. Kõige mugavam on keegi appi kutsuda, kes šokolaadi kaussi munad juurde valab, sest siis saad ise ühe käega kaussi paigal hoida ja teisel kiirelt käia lasta. Kui aga šokolaad siiski veidi tükki jääb - pole üldse hullu, sest need tükid tegelikult eriti ei häiri lõpptulemuse puhul. Ja isegi kui häirivad, pole samuti hullu - kõige olulisem oma armsale isale kokkamisel on ju ikkagi eelkõige soov ise teha, idee ja ettevõtlikkus :) 

* Minule meeldib see mousse kõige rohkem valmistatuna 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadiga. Suurematel magusasõpradel soovitan aga tumeda šokolaadi asemel kasutada piimašokolaadi või siis lisada munavalgetele nende vahustamise lõpuosas mõni supilusikatäis tuhksuhkrut.

Vaja läheb:

200 g šokolaadi

6 muna

näpuotsatäis soola

2-3 sl tuhkshkrut (soovi korral)

marju, riivitud šokolaadi ja/või naturaalset kakaopulbrit kaunistamiseks

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil, st et aseta šokolaaditükid kaussi ja kauss omakorda kastrulisse vee kohale nii, et see vette ei ulatu. Sulanud šokolaad sega ühtlaseks. 

Eralda munavalged ja -kollased ning vahusta munavalged soolaga ühtlaseks tugevas vahuks. Kui kasutad ka tuhksuhkrut, siis lisa see vahustamise lõpuosas.

Munakollased aseta suuremasse kaussi (NB! munakollaseid lahti kloppida pole vaja) ja sega neile vähehaaval hulka sulanud šokolaad. NB! Segada tuleb kiirelt ja šokolaadi peab lisama vaid väikeste koguste kaupa, siis seguneb see ühtlaselt. Ära kindlasti tee vastupidist ehk lisa munakollaseid šokolaadile, sest siis lähevad need tükki.

Lisa šokolaadisegle kolmandik munavalgevahust ja sega ühtlaseks. Teine osa munavalgest sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes kreemi hulka ja seejärel toimi viimase kolmandikuga samamoodi.

Jaota vaht 4-6 väikese anuma (nt pokaali, klaasi või kausikese) vahel või jäta ühte suurde kaussi. Lase vahul külmkapis vähemalt 3 h taheneda. Enne serveerimist kaunista meelepäraselt.

     

Toorjuustukattega pohla-martsipanikook

 

Pohlad ja martsipan on superkooslus, mis mul paljudes retseptides kasutusel, nt mahlases kringlis, muffinites, selles martsipanipõhjal koorelikööriga juustukoogis, kohupiimavormis, suus sulavas juustukoogis, šokolaadikoogis, beseekattega pohla-juustukoogis ja veel nii mõneski teises retseptis, mis kas blogis või mõnes mu raamatus leidub :)

Seekord aga said need kaks kokku juustukattega lihtsas koogis. Koogis on näha veidi tumedat šokolaadi ja see tuleb sellest, et pidin kasutama Kalevi martsipanibatoone, kuna martsipani ei õnnestunud ühestki Kalamaja toidupoest hankida. Tavaliselt (praegugi) on mul martsipanist (suurem) varu, aga seekord oli kõik otsas, nii et ei jäänud muud üle, kui lähiümbruse poed tulutult läb käia ja lõpuks martsipani-šokolaadibatoonid koogi sisse hakkida. Maitseoamdusi see loomulikult ei mõjutanud - pigem vastupidi. Kooki söödi ja kiideti, nii et võib teinekordki vabalt sellise asenduse teha :)

Gluteenivaba koogi jaoks kasuta riisijahu ja lisa küpsetuspulbrit 1,5 tl; kui aga kasutad mõnda gluteenivaba jahusegu, siis piisab samast kogusest küpsetuspulbrist, mis nisujahu puhulgi retseptis kirjas. 

Põhi:

150 g toasooja võid

70 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

1 toasoe muna

200 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

Vahusta või suhkrutega heledaks kohevaks vahuks, seejärel vahusta hulka muna. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga läbi ja sega taina hulka. 

Laota tainas ümmarguse lahtikäiva 24-26 cm koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga, ja silu pind. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit. 

Täidis:

100-200 g martsipani

3 keskmist õuna (kokku u 300 g)

100 g pohli

1 sl tärklist

Lõika martsipan ja õunad väikesteks (u 1 cm) tükkideks. Sega need läbi pohlade ja tärklisega ning laota vormi eelküpsetatud koogipõhjale. 

Kate:

4 muna

200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

200 g hapukoort

150 g suhkrut

Klopi munad vispliga kergelt lahti, sega hulka toorjuust, hapukoor ja suhkur. Laota kate vormi täidise peale. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus u 40 minutit, kuni kate on äärtest tahenenud (kook võib keskoas veel kergelt võdiseda). 

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis külmkappi tahenema. Hea oleks, kui kook saaks enne söömist vähemalt paar tundi külmkapis olla. 

Hõrk metspähkli-šokolaadikook

Homme on naistepäev ja kui mõni mees üldse viitsib ise sel juhul kooki küpsetada, siis see võiks olla küll üks igati sobilik variant :) See maius on suhteliselt kerge valmistada, mõnusalt tummine ja samas ka eriti mahlane, kusjuures püsib mahlasena suisa mitu päeva. Metspähklid ja tume šokolaad on minu jaoks alati vastupandamatu kombo - kaks mu suurt lemmikut, kuigi neid "suuri lemmikuid" on muidugi rohkem kui kaks :) 

Jahu koogis pole ja kohevuse annavad hoopis munad, eelkõige eraldi vahustatud munavalged, seega sobib see maius neile, kes nisujahu ei saa või ei taha süüa. Ma ise muidugi nende hulka ei kuulu, sest nisujahust küpsetisi pugin peaaegu iga päev :) Mu kodu ümbruses Kalamajas ja mujal Põhja-Tallinnas õnneks on erinevaid suurepäraseid pagarikodasid ja kohvikuid piisavalt, et saaks iga päev mõne värske saiakese, piruka või koogitüki ära süüa, aga kodus küpsetamisel siiski eelistan enamasti nisujahuta asju, et kõik pereliikmed neid nautida saaksid. Samas armastan ka väga näiteks pärmitainast küpsetisi, aga teen neid enamasti siis, kui külalisi oodata, näiteks hiljuti küpsetasin just paar plaaditäit erinevaid vastlakukleid (hõrgu mandlitäidisega ja kohupiimakuklid maskarpoone-kohupiimakreemiga) ning kohupiimatäidise ja šokolaadikattega mahlase kringli, millest ise pool ära sõin :) Ja mis seal salata - ka kuklitest läks suurem osa mu enda kõhtu ... :D Enamik inimesi ju piirdub 1-3 vastlakukli või kringli tükiga, aga minul õnneks ahjusoojade saiade jm hõrkude küpsetiste osas igasugused limiidid puuduvad :)

Igal juhul soovin kõigile suurepärast naistepäeva ja soovitan koogi juba täna valmis teha, et oleks hommikul kohe hea kohvi kõrvale pakkuda. Enne lahti lõikamist nimelt peaks see kook täiesti jahtunud olema, sest muidu võib pudiseda.

Vaja läheb:

180 g metspähkleid

280 g tumedat šokolaadi

100 g võid

1 dl toasooja keefiri

2 sl naturaalset maitsestamata kakaopulbrit

6 muna

140 g (tuhk)suhkrut

Laota metspähklid ahjuplaadile ja rösti neid 190-kraadises ahjus  ahjus u 7 minutit, kuni need hakkavad kergelt pruunistuma ja koored lahti tulema. Võta plaat ahjust ja hõõru kas näppude vahel või köögiratikuga pähklite kestad lahti. Seejärel haki pähklid lõikelaual terava noaga võimalikult peeneks. Võid pähklite hakkimiseks kasutada ka köögikombaini, kuid sel juhul ära neid eriti oikalt, et pähklid liiga peeneks (ehk nö jahuks) ei läheks.

Tükelda või ja šokolaad ning aseta need kuumakindlasse kaussi. Kauss aseta omakorda veega poolenisti täidetud kastruli kohale, lase šokolaadil sulada ja sega võiga ühtlaseks. Võta kauss kastruli pealt ning sega hulka keefir, kakaopulber ja munakollased. Seejärel sega tainasse hakitud metspähklid.

Vahusta munavalged pehmete tippudega vahuks ja lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkur, kuni tekib tugevate tippudega vaht. Sega kolmandik vahtu õrnalt spaatliga alt üles tõstes šokolaadisegu hulka. Seejärel korda sama teise kolmandiku ja lõpuks viimase kolmandiku vahuga.

 

Vala tainas u 22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahu või naturaalse kakaopulbriga üle puistatud. Küpseta 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni kook on kerkinud ja pealt pragunenud.

Lase ahjust võetud koogil vormis taheneda ja maha jahtuda. Jahtunud kook eemalda vormist ja sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit ning kaunista marjadega.

Hoia kooki toatemperatuuril õhukindlas anumas või paberisse või toidukilesse mässituna. Säilib u 3 päeva. 

Krõbedad kartulipliinid suitsukalasalatiga

Blogisse on küll kogunenud suur hulk erinevaid EV aastapäevaks sobilikke retsepte, kuid küll küllale liiga ei tee, nagu juba vanarahvas teadis, nii et lisan siia sel nädalal neid veel juurde, et oleks ikka korralikult valikut :) Suitsukalasalatiga kartulipliinid on muidugi roog, mis passib ka igal muul ajal söömiseks nii hommikusöögiks kui ka (veidi pidulikumaks) brantšiks, samuti suupistena, eelroana või niisama näksimiseks. See roog on kerge valmistada ega võta palju aega, nii et pidulikul puhul saab kõvasti aega kokku hoida :)

Kuna väikese beebiga lähen õhtuti suhteliselt varakult magama, siis külalised käivad meil peamiselt päevasel ajal ja nädalavahetustel, niiet brunch on muutunud meile väga sagedaseks. Seetõttu olen viimasel ajal valmistanud suures koguses erinevaid soolaseid, nt kohevaid õllega tatrapliine ning veidi lihtsamaid ja kiiremaid tatrapliine lõhetartariga, samuti kohupiimaga pisikesi tatrapliinikesi. Koos erinevate (suitsu)kala salatite ja muude variantidega (nt lõhe-rillettes'iga) on need igati maitsvad ja passivad suurepäraselt nii vahuveini kui ka kohviga nautimiseks. Sama võib öelda ka nende kartuliga pannkookdie kohta - asju, millega neid sobitada, on tõesti palju :) Kartulipliinid on neutraalse maistega ja sobivad kokku nii kalamarja kui ka erinevate suitsu- või õrnsoola kaladega. Proovi neid nt suitsuräime, -lõhe, -forelli või hoopis sprottidega. Sama hästi võib kartulipannkookidel serveerida ka kergelt soolatud kala, näiteks siiga, lõhet või forelli. 

Soovi korral lisa tainasse mõnda maitseainet (nt küüslaugupulbrit) või peeneks hakitud maitserohelist. Eriti hea meki annab, kui hakkida sisse üks pisike (šalott)sibul. 

Pliinid võid teha ka teelusikaga, et saaks parajad ühe ampsu suurused portsud, mida saab näpu vahelt süüa. Need siin on suuremad, mida on mugavam noa ja kahvliga nautida.

Kartulipliid

500 g keedetud kooreta kartuleid

2 muna

2 sl nisu- või riisijahu

soola ja pipart

õli või selitatud võid praadimiseks

Tee pehmed kartulid kas kahvli või pudrunuiaga pudruks. Kartulid ei pea olema ühtlase püreena, vaid võivad jääda kergelt tükilisena. Klopi munad kergelt lahti ja sega kõik koostisained läbi. 

Kuumuta pannil õli, tõsta supilusikaga pannile max 1 cm paksused ümmargused pliinid ja prae need keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kokku saab u 15 kartulipannkooki.

Suitsukalasalat

2 suitsuheiki (merluusi) (kokku kaal 500-600 g)

200 g hapukoort (soovi korral rohkem)

2 sl paksu majoneesi

0,5-1 tl mahedat sinepit

musta pipart

peotäis hakitud maitserohelist (nt tilli)

Puhasta kala, lõika või murenda väikesteks tükkideks ja sega läbi ülejäänud ainetega. 

 

Eriti lihtne kohvi-šokolaadikook

Avastasin just ükspäev, et sel aastal olen ainult kaks blogipostitust teinud ... Luban end edaspidi parandada ja veebruaris vähemalt poole rohkem blogida :) Alustan juba täna ühe hõrgu šokolaadikoogiga, mille valmistamisel ühtegi jahu ega jahvatatud pähkleid vaja ei ole. Hea lihtne teha ja kui oled šokolaadisõber, siis on sul ka kõik vajalikud asjad alati kodus olemas. Vähmalt mul on :) Inimesed sageli imestavad, et miks mul nii palju (tumedat) šokolaadi kodus on, aga kunagi ei ju ei tea, millal on vaja üks eriti hea šokolaadikook küpsetada :) 

Sees suus sulav šokolaadikook on äärmiselt lihtne valmistada. Samas on see nii toekas, et magusaisu rahuldamiseks piisab juba väikesest tükistki.

Kui maiust on plaanis kohe hommikul pakkuda, tasub see juba eelmisel õhtul valmis küpsetada, et see jõuaks teheneda. 

Šokolaad võiks olla vähemalt 70%ilise kakaosisaldusega, et kook tuleks parajalt šokolaadiküllane ja mitte liiga magus. Suuremad šokolaadisõbrad võivad aga lisada magustamata kakaopulbrit, et saada veelgi tummisem tulemus. 

Vaja läheb:

250 g tumedat šokolaadi

250 g võid

1 dl kange(ma)t kohvi

150 g suhkrut

1-2 sl naturaalset kakaopulbrit (soovi korral)

4 keskmist või suurt muna

näpuotsatäis soola

Tükelda šokolaad ja või ning aseta need koos kohvi, suhkru ja soovi korral kakaopulbriga kastrulisse. Kuumuta madalal kuumusel seg-ajalt segades, kuni või ja šokolaad on sulanud ning tekkinud on ühtlane mass.

Vahusta munad soolaga ning edasi vahustades vala hulka veidi jahtunud šokolaadisegu.

Vala tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on eelnevalt määritud võiga ja jahu, suhkru või kakaopulbriga üle puistatud. Küpseta kooki 170-kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni koogi ääred on tahenenud ja kook on pealt kuiv, keskelt aga võib see veel kergelt võdiseda. Ära kauem kindlasti küpseta ega kooki ahjus hoia, sest nii võib kook liiga kuivaks muutuda. 

Lase koogil vormis jahtuda. Serveerides sõelu peale tuhksuhkrut ja puista meelepäraseid marju. Soovi korral paku juurde vanillijäätist, -kreemi või -kastet või kaunista vahustatud vahukoorega.

Retsept ilmus üle-eelmisel talvel siin

Kohupiima ja jõhvikatega panna cotta

Jõuluõhtusöögi lõpetuseks soovitan seekord mõnusat kreemjat kohupiimaga panna cotta't, millele värsketest jõhvikatest kate lisab ideaalse hapuka nüansi - minu arvates superkooslus! Boonusena on see magustoit eriliselt lihtne ja selle saab juba eelmisel päeval valmis teha, sest jõululaupäeval on tavaliselt niigi palju tegemist.

Itaalia juurtega kooremaius sai seekord mahedust ja pehmet tekstuuri juurde kodumaisest vanillitäpilisest kohupiimast, mis on üks mu lemmiktooraineid. Ja mitte ainult minu - eestlaste seas on kohupiimakoogid jm -maiused kõrges hinnas ja väga populaarsed, olgu selleks siis kohupiimatäidisega tuuletaskud, mahlased korbid, kohukesed või hoopis korralik kook vm küpsetis. Mina olen juba aastaid kohupiima ka panna cotta hulka lisanud (nt mustika- ja mangokattega ning rabarberikastmega panna cotta'd). Kui alguses pani see täiendus nii mõnegi inimese kulmu kergitama, siis nüüdseks võib kohupiimaga panna cotta retsepte leida teistelgi blogijatel jm toiduinimestel. Ja mul on loomulikult ainult hea meel, et minu kergelt "kummaline" idee on läinud massidesse :)

Selles desserdis ei soovita kasutada teralist kohupiima, vaid pigem kreemjat kohupiima või kohupiimapastat. Mina leidsin ideaalse tekstuuri ja vanilliseemnetega kohupiima Nõmme turult.

Panna cotta võlu on selle mõnus kreemisus. See peab olema pehme, mitte kummine ja kõva. Paraku võib aeg-ajalt Eesti söögikohtades just sellist panna cotta nime all müüdavat magustoitu saada ja see on mõnevõrra selle hõrgu desserdi renomeed kahjustanud. See on veel üks põhjus seda kohupiima ja jõhvikatega varianti ise kodus valmistada, et saaks aimu, mis on ühe mõnusa koorese maiuse tekstuur :)

Seekord valmistasin kergelt jõuluhõngulise kooremagustoidu, millele särtsu ja desserdis hädavajalikku magusust tasakaalustavat hapukust lisavad kodumaised jõhvikad, mida veel Nõmme turul ilusti saada on. Kui pohlaaeg on juba mitu kuud tagasi möödas, siis värskeid jõhvikaid saab õnneks peaaegu jõuludeni osta. 

Jõulude puhul võib vanilliekstrakti või -pasta asemel lisada hoopis piparkoogimaitseainet, mis annab mõnusat vürtsikust ja aroomi. 

Mina ostsin seekord vahukoore turult, kus see on 3,3 dl suurustes pudelites. Vahukoort, mis magustoidust üle jäi, kasutasin kartulipudru valmistamisel, nii et kõik kulus täpselt ära.

Mulle meeldib tegelikult, kui selle kohupiimamaiuse sees on kolm želatiinilehte, sest tekstuur on siis kreemjam ja pehmem, aga tugevam tarretis on algupäasem ehk rohkem nagu "õige" panna cotta :) Ma ise eelistan aga pigem vähem tarretunud varianti. 

Soovin kõigile ilusaid jõule! :)

Panna cotta:

3-4 želatiinilehte

4 dl (2 pakki) vahukoort

4 sl suhkrut

1 tl vanilliekstrakti või -pastat või 0,3 tl piparkoogimaitseainet (soovi korral)

450-500 g magusat vanilliseemnetega kohupiimakreemi

Aseta želatiinilehed viieks minutiks külma vette ja pigista need siis kuivaks.

Vala vahukoor potti, lisa suhkur ja soovi korral maitseaine ning kuumuta madalal tulel keemiseni segades, kuni suhkur lahustub. Võta peaaegu keeva vahukoorega pott tulelt, lisa želatiinilehed ja sega, kuni need on lahustunud. Kurna vedelik läbi sõela potist kaussi ja sega visplit kasutades hulka kohupiim. 

Jaota kohupiimasegu nelja suure või kuue väiksema kausi, pokaali vm meelepärase anuma vahel ja hoia neid vähemalt 2 h külmkapis, kuni panna cotta on tahenenud. Seejärel tee peale marjadest kate.

Jõhvikakate:

300 g jõhvikaid

4 sl suhkrut

1 sl marja- , tsitrus- või puuviljalikööri, nt Cointreau'd (soovi korral)

2 želatiinilehte

Aseta jõhvikad koos suhkru ja 1 dl veega kastrulisse, soovi korral lisa ka alkohol. Kuumuta keemiseni ja lase u 10 minutit keeda, kuni enamik jõhvikaid on katki läinud.

Aseta želatiinilehed viieks minutiks külma vette ja pigista need siis kuivaks. Võta kastrul tulelt ja püreesta jõhvikad saumikseriga. Lisa želatiinilehed ja sega, kuni need on lahustunud. 

Vala marjakaste kaussi, et see kiiremini jahtuks. Lase kastmel u 15 minutit jahtuda ja tõsta seejärel supilusikaga õrnalt tarretunud panna cotta'de peale. Aseta desserdid veel paariks tunniks külmkappi, kuni ka kate on tahenenud. U 15 minutit enne söömist võid panna cotta soovi korral tõsta toatemperatuurile seisma.

Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

Hõrk jõulupraad veise esiseljast ja suus sulav kartulipuder

See jõulupraad on pigem inglisepärane ja üldse hästi britilik, sest nemad kasutavad oma köögis palju erinevaid hautamist vajavaid odavama hinnaklassi lihatükke. Õlu ja Worcestershire'i kaste on samuti saareriigis sagedased liha seltsilised, köögiviljadest rääkimata. Ja kartulipudergi on brittide jõululaual enamasti olemas :) 

Minu üks lemmikuid veisetükke hautistesse ja pikalt aeglaselt ahjus küpsetamiseks on veise esiselg, mis on maitselt superhea ja tekstuurilt mõnus pehme. Seda viimast muidugi pärast mõnda tundi ahjus küpsemist :) Aga see ongi positiivne, et enam-vähem kogu töö teeb ära ahi ja endal on minimaalselt vaja vaeva näha. Kellel siis ikka pühade ajal aega üle jääb, pigem vastupidi! :)

Mul õnnestus saada just ideaalse suurusega lihatükk. Kui soovid kiiremini liha valmis teha, siis võid võtta kaks väiksemat tükki või suure tüki pooleks lõigata, kuid mulle meeldib just selline suur pirakas praetükk kõige rohkem :) Sellest siin (1,8 kg) enam suuremat tükki pole ma reeglina näinudki, küll aga väiksemaid. Igal juhul arvesta, et küpsemisaeg on retseptis just selle suure lihatüki kohta antud ja kui kasutad väksemaid või teed suure väiksemaks, siis piisab kindlasti vähemast ajast ahjus. Igal juhul tulemus on selline, et võid liha süüa isegi lusikaga :)

Kui seda lihatükki ei küpsetaks nii, nagu mina seda siin retseptis teen ehk ahjupotis kaane all ohtra vedeliku sees (veisepuljong ja pool liitrit õlut), siis tasuks rasv pigem peale jätta, sest see annab veelgi rohkem head maitset ja pakub kaitset kuivaks muutumise eest. Kui aga teed esiselga siinse retsepti järgi, siis soovitan rasva eemaldada võimalikult palju juba enne küpsetamist. Muidu on roog pärast liiga rasvane ja kulub mõttetult aega, et kastmest rasva eemaldada. Teatavasti rasv ju ei ühildu ülejäänud kastmega, vaid eraldub (nö split'ib, nagu profikokad ütlevad). Parem sellest juba aegsasti lahti saada, vähemalt üleliigsest rasvast - see ei anna mitte midagi praele juurde ;-)

Vaja läheb:

u 1,8 kg veise esiselga

2 sl õli (vajadusel lisa juurde)

6 väiksemat või keskmist sibulat

3-5 keskmist porgandit

2 varssellerit

2 sl nisu- või riisijahu

5 dl (1 pudel) tumedat õlut

7,5 dl veisepuljongit

1 sl Worcestershire'i (Worcesteri) kastet

10 küüslauguküünt

1 loorberileht

Liha võta vähemalt tunnike enne küpsetamist külmkapist välja, et see ühtlaselt küpseks. Eemalda kelmed, kui neid on, samuti (üleliigne) rasv. 

Kuumuta kaanega ahjupoti põhjas õli, pruunista selles kõrgel kuumusel liha igast küljest mõni minut ja võta siis potist välja. Maitsesta soola ja pipraga.

Koori sibulad ja lõika neljaks; tükelda porgandid (porgandid lõika enne pikuti neljaks) ja varsssellerid 2-3 cm juppideks.

Keera kuumus poti all keskmisest veidi madalamaks, vajadusel lisa õli ja pane sibulad, porgandid ja varssellerid potti ning lase neil u 15 minutit aeg-ajalt segades küpseda, kuni sibulad on kergelt kuldsed ja pehmed. Sega hulka jahu ja kuumuta umbes minut. Vala potti õlu, sega läbi, lükka spaatliga poti põhjast praadimisejäägid lahti ja lase u 5 minutit kergelt keeda. Lisa ülejäänud ained (puljong, Worcesteri kaste, küüslauk ja loorber), sega läbi ja tõsta liha potti tagasi. Lase vedelikul keema tõusta, aseta potile kaas ja tõsta see ahju.

Küpseta 150-kraadises ahjus 3,5 tundi keerates liha poole küpsemise ajal ümber. Võta potilt kaas ja lase roal veel u pool tundi ahjus küpseda. Vala või tõsta vedelik potist välja kastrulisse ja keeda seda nö kokku, kuni see on kastmeks meelepärase paksusega. Kui soovid kastmele soola lisada, siis tee seda kokku keetmise lõpus, sest muidu on oht, et see võib liiga soolane jääda. 

Eriliselt hea kartulipuder (et mitte öelda - parim!) :)

Kui kasutada just pudru jaoks sobivat kartulisorti, siis on eriti lihtne putru teha, sest pehmeks keenud kartulid on mõnusalt muredad ja juba kergelt katki. Mina lasin endale Nõmme turu kartulimüüjal parimat pudrukartulit soovitada (see oli Andretta) ja ei pidanud pettuma. Turul ongi see positiivne, et kartulid pole lahterdatud lihtsalt kas "pestud" ja "pesemata", vaid saad neid sortide järgi osta vastavalt oma vajadusele ehk lähtudes sellest, mida parasjagu kokata plaanid.

Nõmme turul saab paaris letis osta ka lahtist võid ja - mis eriti tore - suisa 83%ilise rasvasisaldusega varianti. Vanemad inimesed ütlevad, et just see on see õige või :) Kui aga kartulipudru sees pole erilist vahet märgata (no kui aus olla), vaid see on lihtsalt pigem hingeline rahuolu rasvasemast võist :D, siis need, kes võid hommikuse (kaerahelbe)pudru peale moosi asemel panevad, ütlevad küll, et vahe on tuntav - see "korralik" ehk rasvasem või on palju kreemisem. Nii et soovitan proovida ;-)

Kartuli ostsin Nõmme turu spetsiaalselt kartulimüüjalt, kellel lisaks pildil olevatele veel erinevaid kartulisorte pakkuda. Köögiviljad on aga pärit ühest armsast poekesest turu taga osas, mida peab üks tore pere, kes oskab vist kõigi asjade (nii erinevad aeviljad kui ka hoidised) rääkida, millisest talust need on pärit ja igasugust muud infot (millised Michelini tunnustusega restod neid samu asju tellivad, milline on kangem sibul jne jne). Nii et soovitan neid soojalt, sest lisaks kvaliteetsele kodumaisele kaubale saad ka palju lisainfot :) 

Turul oli ilusti olemas (suisa mitmes letis) ka värske till. Kui seda kasutad, siis soovitan jämedad tllivarred panna kartulite juurde potti nende keetmise ajal.

Tugevamaitseline kõva ja laagerdunud juust annab pudrule hõrku mekki juurde, nii et soovitan seda kasutada, kuid midagi ei juhtu, kui juustu ära jätad. Põhilised asjad lisaks õigele kartulisordile on ikka vahukoor ja või - kui need kaks on olemas, siis on suurepärane tulemus juba garanteeritud :)

Mina ostsin turult kaks 3,3 dl pudelit vahukoort, mis mõlemad kulusid ilusti ära panna cotta (seda retsepti jagan homme) ja kartulipudru valmistamiseks ning midagi üle ei jäänud :)

Pudrule võid lisada ka veidi peenelt hakitud või purustatud küüslauku või kvaliteetset küüslaugupulbrit.

Vaja läheb:

pudru jaoks sobivaid kartuleid (nt sort Andretta)

vahukoort

võid

riivitud Parmesani või selle kodumaist analoogi (soovi korral)

soola ja soovi korral valget pipart

värsket või sügavkülmast võetud maitserohelist (nt till, murulauk)

Koori kartulid ja lõika need 2-3 cm tükkideks. Aseta koos külma veega potti ja lase keema tõusta. Keera pliidil kuumus keskmisest madalamaks, et kartulid keeksid aeglaselt õrnalt podisevas vees (mitte hoogsalt mullitades kõrgel kuumusel). Kartulid peaksid keemise lõpuks olema nii pehmed, et neid saab kahvliga kergelt muljudes purustada.

Vala potist vesi ära ja purusta kartulid, nt pudrunuiaga. Kui sul nuia või muud purustajat pole, siis kindlasti ära kasuta saumikserit, pigem kahvlit, et mitte tekstuuri rikkuda. Lisa vahukoor, tükeldatud või ja soovi korral ka riivitud Parmesan. Klopi kõik ühtlaseks mõnusalt kergelt kreemjaks massiks. Maitsesta soola ja soovi korral ka valge pipraga. Haki maitseroheline peeneks ja sega õrnalt pudru hulka ning pista ka peale. Serveeri kohe!

Retsept valmis koostöös Nõmme turuga.

Külmsuitsu tuunikala ja rukkileiva suupisted

Jõululaupäevani on jäänud veel vaid loetud päevad, nii et tundub õige aeg olevat hakata mõtlema, mida sel tähtsal õhtul või üldse pikkade pühade ajal lauale panna :) Blogisse on küll kogunenud väga palju maitsvaid variante, kuid täna tahaks midagi uut ja huvitavat välja pakkuda. Nimelt trühvlimekiga kreemi ja külmsuitsu tuunikalaga suupiste, mis on küll nii hõrk amps, mis sobib igati hästi jõululauale. Vaeva on samas sellega minimaalselt, sest seekord aitab pool "tööst" teha ära Nõmme turg - sealt on pärit kõik toorained, sh külmsuitsu tuunikala. 

Trühvlimajonees on kuulsa Saaremaa Taneli valmistatud, kellel isegi oma telesaada (mida ma ise kordagi näinud pole, küll aga selle reklaami) :) Selle majoneesiga peab aga gluteenitundlik inimene olema ettevaatlik, sest selgus, et see sisaldab täiseti ootamatult ka riivleiba. Majoneesi puhul ei oskakski kahtlustada, et see pole gluteenivaba, aga õnneks on tsöliaakiaga inimestel juba harjumus ka nende toodete etiketti lugeda, mille puhul ei tuleks iial selle peale, et seal gluteen sees on. Igal juhul selle kreemi sisse ja selle suupiste puhul sobis see majonees ideaalselt. Kuna Muhu leib on korralik rukkileib, siis polnud ka eesmärk teha gluteenivabu suupisteid, kuid kui see soov on, siis kasuta gv leiba ja mõnda muud majoneesi. Trühvlimajonees annab tuntava meki, kuid kui kasutad tavalist majoneesi, siis soovitan lisada kreemi sisse ka mädarõigast ja peenelt riivitud sidrunikoort.

Hapukoor ja toorjuust on mõlemad Nõmme turult ostetud lahtiselt, seega sain võtta täpsed vajaminevad kogused. Hapukoort tasub enne kasutamist veidi "kuivatada", et kreem paremini oma kuju hoiaks ja oleks vähem vesine. Kuidas seda teha, on retseptis kirjas. Võid hapukoort ka sõelal nõrutada, kui see on mõttetu aeglane protsess milleks kulub terve öö, samas kui majapidamispaberiga saab perfektse tulemuse juba poole tunniga. Mina õppisin selle nipi Pädase mõisa restoranis Alexander kokana töötades ja olen seda aastate jooksul ohtralt kasutanud ning ka koolitustel inimestele õpetanud :) 

Leiva ja majoneesi ostsin Nõmme turult sellest hästi toreda perenaisega poest

Leibadest soovitangi just Muhu leiba, sest see oma kergelt magusa maitse tõttu on minu arvates selleks suupisteks ideaalne. Šampanjaga sobitamiseks aga tasuks valida pigem värske sai, mida samas poes müügil oli. Saia võib selle suupiste jaoks ka röstida, kui on soov.

Külmsuitsu tuunikala saab Nõmme turul "Kohalik kalakas" poest. Saad osta nii suurema tüki kui ka juba viilutatult. Kui sul on samal päeval seda kala vaja, siis soovitan viilutatud varianti või lasta see kohapeal profil ära viilutada, sest ise nii ilusaid õhukesi viile ei saa isegi spetsiaalse kalanoa või terava kokanoaga. Igal juhul on see külmsuitsu tuunikala üks väga maitsev toode, mida soojalt soovitan nii jõululauale kui ka muul ajal nautimiseks. Mina olen seda kala pakkunud näiteks brunch'il kohevate pliinide juurde (lisaks kalamarjale ja suitsukalasalatile) ning see sobis suurepäraselt.

Vaja läheb:

Muhu rukkileiba

120 g hapukoort

120 g toorjuustu

2-3 sl paksu (trühvli)majoneesi

u 200 g külmsuitsu tuunikala

Lõika leivast u 0,5 cm viilud. Kui soovid, siis lõika ka koored ära ja rösti leiba kergelt kas pannil või ahjus, et see oleks mõnusalt krõbe. Enne kreemi peale panekut lase sel juhul kindlasti jahtuda.

Kreemi jaoks soovitan hapukoore enne ära "kuivatada". Selleks aseta majapidamispaber kahekordselt taldrikule, laota peale hapukoor ja aseta teine majapidamispaber kahekordselt peale. Lase u pool tunnikest seista, eemalda paber (see on nüüd läbimärg) ja tõsta alumise paberiga (see on ka läbimärg) hapukoor kaussi. Ei ole vaja muretseda, et hapukoor majapidamispaberi peale kinni jääks, sest paberid on märjad sellest veest, mis hapukoorest eraldub

Sega hapukoor külma toorjuustu ja majoneesiga ning määri või aseta pritskotti ja pritsi leivatükkidelele. 

Lõika õhukesed tuunikala viilud parajateks ribadeks, keera rulli ja aseta kreemi peale. Hoia suupisteid serveerimiseni külmas. 

Retsept sündis koostöös Nõmme turuga

Imehea mandlitäidisega Prantsuse kringel Couronne

Couronne on prantslaste pühadelaua kroon, kuninglik maius :) Kulinaariapealinnast Lyonist pärit küpsetist kohtab jõululaudadel üle Prantsusmaa. See ei tähenda, et see just päris igas peres jõulude ajal laual oleks, aga see on üks popimaid jõuluküpsetisi ja seda põhjusega - see tõesti sulab suus ja sööjad kiidavad. Minult on isegi korduvalt selle mandlitäidisega saia retsepti küsitud :)

Couronne ehk kroon on traditsiooniline maius, mida võib võrrelda meie kringli või stritsliga, kuid täidiseks on hõrk mandlikreem. Samas on seda küpsetist Prantsusmaal väga erinevat - olen näinud couronne'i, mille tainale on vaid moosi vahele määritud, mõnes piirkonnas aga lisatakse ohtralt suhkrustatud puuvilju. Tegelikult ongi küpsetajal täidise osas vabad käed, sest sobivad erinevad kuivatatud puuviljad ja pähklid ning võid neid ka käesolevale retseptile juurde lisada, kui soovid.

Prantslased armastavad süüa ja eriti just jõulude ajal :) Sealgi toimub just 24. detsembril ehk jõululaupäeval tõeline söögiorgia, kus pakutakse kõike alates austritest lõpetades hõrkude maiustega. Kuna oodatakse jõuluvana, siis ollakse pikalt üleval, kuigi kohale tulemise asemel on kingid südaööks kuuse all, pärast mida toimub ka nende jagamine. Erinevalt mitmest teisest riigist ei pööra prantslased jõulutuledele, -kingitustele ja -kaunistustele kuigivõrd tähelepanu, vaid põhirõhk on rikkalikul toidulaual ja kvaliteetsetel jookidel. Tuppa tuuakse küll sageli kuusk ja vahel ostetakse ka mõned pärjad, kuid eelkõige nähakse vaeva mitmekäigulise õhtusöögi valmistamisega, sest see on kõige olulisem osa, mida planeeritakse juba nädalaid ette. Ei saa salata, et kuigi fännan jõule ja kõiki selle pühaga kaasnevaid nö tulesid ja vilesid, siis on ka minu jaoks toidul ikkagi kõige olulisem roll :)

Soovitan apelsin osta mahe, sest kasutame vaid selle koort. Ka kuivatatud aprikoose eelistan osta just mahedalt kasvatatud, sest need on pehmed ja mahlased. Värvi poolest on need küll naturaalselt pruunid ega ole sellise erksa värvusega nagu enamik poes müüdavaid kuivatatud aprikoose, kuid lisatud punakad marjad annavad küpsetisele värvi juurde. 

Tainas:

8 g kuivpärmi

1 sl suhkrut

1,8 dl käesooja piima

50 g sulatatud võid

280 g jahu (vajadusel lisa veidi juurde)

0,5 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

1 toasoe munakollane

Sega kausis kuivpärm ja suhkur soojendatud piimaga. Lase 5 minutit seista ja sega hulka sulatatud või. 

Sega lauamiskeri anumas jahu soola ja soovi korral ka kardemoniga, lisa piima-pärmisegu ja munakollane ning töötle või sõtku kätega, kuni tainas lööb nö kausi küljest lahti. Vajadusel lisa veidi jahu.

Aseta tainas kergelt õliga määritud kaussi ja lase tuulevaikses kohas kerkida ligi 1 h, kuni see on kahekordistunud. 

Täidis:

100 g kuivatatud aprikoose

peotäis või paar goji-marju või kuivatatud jõhvikaid

2-3 sl konjakit, rummi vm kanget alkoholi

100 g toasooja võid

100 g suhkrut

1 toasoe muna

100 g mandlijahu

1 apelsini riivitud koor

Tükelda aprikoosid ja aseta koos marjadega alkoholi sisse vähemalt pooleks tunniks seisma.

Sega või suhkruga ühtlaseks (nt kasutades puulusikat), lisa muna ja sega ühtlaseks. Lisa mandlijahu ja riivitud apelsinikoor, ning sega ühtlaseks massiks.  

Tee puhas tööpind veidi jahuseks, aseta sellele kerkinud tainas ja rulli u 40X40 cm suuruseks ruuduks. Määri tainale ühtlaselt mandlikreem jättes ääred u 1 cm ulatuseks vabaks. Puista ühtlaselt peale kuivatatud puuviljad ja nirista ka alkohol, kui seda veel on kausis (ei ole imendnunud puuviljadesse).

Keera tainas tihedalt rulli ja lõika rull terava noaga keskelt pooleks jättes ühe otsa kinni. Tõsta pooli paar korda üksteisest üle, et tekiks palmik. Keera mõlemad taina otsad kokku, et tekiks ring ja suru need omavahel kõvasti kokku. Tõsta küpsetis ahjuplaadile. Lase veel 15-30 minutit kerkida. Suru kindlasti tainakihtide vahelt välja paistvad puuviljad ja marjad tainasse, sest siis ei lähe need pealt kõrbema, vaid jäävad küpsetise sees mõnusalt mahlased. 

Küpseta maiust 190-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni see on pealt kuldpruun. Võta ahjust, lase jahtuda ja puista üle tuhksuhkruga. Hoia küpsetist toatemperatuuril. Eriti maistev on see mandlitäidisega hõrgutis just ahjusoojalt. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Hõrgud šokolaadiküpsised

See on üks mu nö kullavaramusse kuuluvaid retsepte, sest ilmus juba mu esimeses kokaraamatus ja sai kiirelt popiks. Küpsiseid küpsetasid tol ajal paljud toidublogijad (nt arvati, et need võiksid saada esikoha šokolaadiküpsiste maailmameistrivõistlustel), need on olemas suisa Nami-Namis ja umbes aastake tagasi leidsin need isegi ühest küpsiseraamatust :)

Need šokolaadiküllased küpsised sulavad suus ja on erakordselt lihtsad valmistada. Suuremad magusasõbrad võivad tumeda šokolaadi kas osaliselt või täielikult piimašokolaadiga asendada, šokolaadifännidel aga tasub retseptist kinni pidada, sest tulemuseks on tõeliselt tummised ampsud. 

Küpsiste tegemine ongi täpselt niisama lihtne nagu retseptis kirjas. Pole mingit põhjust asja keerulisemaks ajada - küpsised sellest paremaks ei muutu ;-) 

Tuhksuhkur ja kakaopulber tasuks ajada läbi sõela, et need tükilised ei jääks. Ja munavalgeid ei tule tõesti vahustada, vaid need tuleb niisama kuivainetega läbi segada :) Tainast on veidi keeruline segada, sest vedelikku selles peale munavalgete ei ole ja tainas tuleb päris paks, kuid lapsed võivad siin täiskasvanu appi kutsuda. Sellest taina kogusest saab täpselt 16 küpsist, mis ilusti 4x4 ridadena ahjupannile ära mahuvad. 

Ka küpsiste küpsemisaeg võib tekitada küsimusi, sest veerand tunni pärast neid ahjust välja võttes ei ole need veel täielikult tahenenud. Kuid ära kindlasti küpsiseid kauem, kui 15 minutit ahjus hoia, sest siis muutuvad need liiga kuivaks, vaid lase neil rahulikult taheneda. 

Vaja läheb:

200 g tuhksuhkrut

2 sl vanillisuhkrut

40 g naturaalset magustamata kakaopulbrit

näpuotsatäis soola

2 munavalget 

250-300 g hakitud tumedat šokolaadi

Sega kausis omavahel suhkrud, kakaopulber ja sool, lisa munavalged ning sega ühtlaseks tainaks. Lisa šokolaaditükid ja sega läbi. 

Aseta teelusika abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tainast ühesuurused kuhjad, jättes nende vahele u 2,5 cm vahed. Küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit, kuni küpsiste pealispind on pragunenud. 

Lase küpsistel u 15 minutit plaadil taheneda ja naudi siis kohe või lase täielikult jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Õuna-ploomi vürtsmoos (tšatni)

See on hämmastav, kui populaarsed on sel aastal hoidiste retseptid. Mitmetel blogis olevate hoidiste postitustel on igapäevaselt suisa sadu külastusi ja oma FB kontolgi näen nende retseptide postituste osas suisa kuuekohalisi vaatajanumbreid. Ei tea, kas selles on "süüdi" pikaaegne majanduslangus ja inimeste ostuvõime vähenemine või on lihtsalt paljud avastanud ise tegemise rõõmu, igal juhul minu arvates on see äärmiselt positiivne trend. Ma ise olen siin ju aastaid sellest muudkui rääkinud, et enda tehtud asjad on need kõige paremad ja maitsvamad, lisaks ka tead, mis neis täpselt sees on ja kuidas need on valmistatud, nii et mulle teeb suurt rõõmu, kui inimesed ise kodus kokkavad ja hoidistavad :) Ja eriti head on minu arvates just enda tehtud moosid, seda eelkõige suhkru koguse osas. Oma maasika -, aprikoosi- ja pohlamoosi võin ma tõesti lõputult süüa :) Ja tõeliselt mugav on talvisel ajal võtta keldris riiulilt mõni enda tehtud supõhi, nt borši- või vürtsika tomatisupi oma.

Et aga häid ideid hoidiste osas pole kunagi liiga palju, tegin mitme toreda ja andeka hoidistamisspetsialistiga ka loo, kus nad oma retsepte ja tegemisõpetusi jagasid. Näiteks räägib akadeemik Anne Kahru põhjalikult seente marineerimisest, Altmõisa imearmas perenaine ja andekas kokk Meeli Lokk aga jagab kolme erinevat õunamoosi retsepti jne. Leiab ka teistmoodi aprikoosimoosi, suvikõrvitsahoidise, aroonia-suvikõrvitsamoosi ja erilise ploomidžemmi tegemisõpetused suurima retseptiportaali Nami-Nami perenaiselt Pille Petersoolt ja kunagiselt telekokalt Vambola Mooreselt. 

Vürtsikad keedised ehk tšatnid on minu jaoks ideaalsed (ja leiavad pidevalt kasutust) just juustu-singivaliku juurde, kuid tegelikult passivad need ka liharoogade lisandiks. Ja mulle väga meeldib neid valmistada :) Kusjuures, tšatni puhul on tegemist hoidisega, mis seistes läheb aina paremaks ja paremaks, sest maitsed intensiivistuvad.

Blogis on olemas juba paar tšatni retsepti: õuntega ning ploomidega on suisa juba kaks tükki see ja see. See vürtsmoos on taas peamiselt ploomidega, sest need on minu jaoks parim tšatni materjal :)

Vaja läheb:

2 sl õli

3 keskmist sibulat

2 keskmist küüslaugu küünt

1 tšillipipra kaun

2-3 cm jupp ingverit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl piparkoogimaitseainet

1 kg ploome (puhastatud viljade kaal)

2 keskmist hapukat õuna

100 g pruuni suhkrut 

4 dl õunaäädikat

250 g moosisuhkrut

Haki puhastatud sibul, küüslauk ja tšillipipar peenelt ning riivi ingver. Kuumuta poti põhjas õli ja prae keskmisest madalamal kuumusel sibulat, küüslauku, tšillit, ingverit ja maitseaineid u 10 minutit, kuni sibulad on pehmeks muutunud. 

Lõika väiksem,ad ploomid pooleks ja suuremad neljaks ning eemalda kivi. Puhasta õunad ja lõika 0,5-1 cm tükkideks. Lisa need potti koos pruuni suhkru ja äädikaga ning lase u 1,5 h madalal kuumusel õrnalt podisedes keeda, kuni moos hakkab paksenema. Sega moosi keemise ajal aeg-ajalt. Lisa moosisuhkur ja kuumuta veel 10-15 minutit. 

Lase vürtsmoosil 10-15 minutit seista ja tõsta siis steriliseeritud purkidesse. Kaaneta kohe. Enne söömist lase tšatnil vähemalt kaks nädalat maitsestuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin